龙潭大峡谷一日游 河南大峡谷 省内一日游线路推荐
Flag
|
Valdkundznam
|
| P?lidn | Ven |
| El?jiden lugu (2018) | 8,793,370[1] ristitud |
| Pind | 83,871 km2 |
| |
| Kel' | saksan |
| Valdkundan p?mez' | Aleksandr Van der Bellen |
| P?ministr | Kristian ?toker |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[2] |
| Internet-domen | .at[3] |
| Telefonkod | +43 |
| Aigv? | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Avstrii (saks.: ?sterreich), t?uz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund (saks.: Republik ?sterreich [?epu?bli?k ????st??a??]), om mererandatoi valdkund Evropan keskuzpalas. Sen p?lidn da kaiki? suremb lidn om Ven. Oficialine kel' om saksan kel'.
Valdkund om üRO:n ühtnijan vn 1955 tal'vkusp?i. Vsp?i 1955 neitraline valdkund om i ei mülü nimi??ihe sodablokoihe. Vsp?i 1995 om Eü:n ühtnijan.
Istorii
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Valdkundan nimi libub amui?en ül?saksan kelen sanoi?p?i: ostar — ?p?ivnouzm?, richi — ?ma?, m?hemba Ostarrichi k?ndihe nügüdl?i?ik?. Se nimi mainitase ezm?i?en kerdan vn 996 kül'mkun 1. p?iv?n dokumentas.
Erigoittud Avstrijan gercogkund oli olmas vsp?i 1156 (ende oli Bavarijan palaks) i oli absolüti?en monarhijan alusenpanendasp?i. Vsp?i 1276 saksan Gabsburgad-dinastii oli valdi?tmel. Vll 1438?1806 Avstrijan gercog oli Püh?n Rimalai?en imperijan-ki imperatoran p?paloin. Vsp?i 1526 Avstrii zavodi ?ivo??id sodoid Osmanan imperijad vaste, ?ehanma i Horvatii k?ndihe Avstrijan palaks Mad'jaranman ali?tusen j?l'ghe turkoile. Vsp?i 1687 Mad'jaranma eli unijas Avstrijanke. Vl 1815?1866 Germanine ühti?tuz oli, i Avstrijan imperatorad oliba sen prezidentik?. Vll 1867?1918 nügüdl?i?en Avstrijan territorii mülüi konstituci?he Avstrii da Mad'jaranma-monarhijha.
Vn 1918 17. p?iv?l redukud Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ?ihodami?en tagut i k?ndihe tazovaldkundaks kerdalaz. Vl 1938 nacistine Saksanma anneksirui Avstrijad. Vn 1945 sulakus gitleranvastai?en koalicijan sodav?ged küksihe Saksanman armijad Avstrijasp?i. Vn 1955 redukus valdkundan okkupacii tuli lophu, i se om neitraline Vilusodan aigasp?i.
Federaline Konstitucine k?skuz (saks.: Bundes-Verfassungsgesetz), kudambad nimitadas Konstitucijaks[4] paksus, om vahvi?tadud vn 1920 10. p?iv?l kül'mkud, se om v?ges l?z jogavo??idenke m?hembai?idenke vajehtusidenke. Om udessündutadud vl 1945 vn 1934 Konstitucijan j?l'ghe.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada l?htetekst]
Avstrijan mavaldkundr?unad oma Saksanmanke (r?unan piduz — 801 km) da ?ehanmanke (402 km) pohjoi?es, Slovakijanke (105 km) i Mad'jaranmanke (321 km) p?ivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, ?veicarijanke (158 km) i Lihten?teinanke (34 km) p?ivlaskmas. ühthine r?unoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund.
Avstrii om keskuzevropine valdkund, sen pind om 83 871 km2. M?gikaz ma om: keskm?ine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. P?ivnouzmai?ed Al'pad ottas Avstrijan znamasi?t palad. Kaiki? korktemb ?okkoim om Grosglokner-m?gi (3797 m), sur' Pasterce-j??om (8,3 km pitte vl 2006, pind 18,5 km2, 120 metrhasai sankte) om sen pautkil.
Kaiki? znamasi?emb jogi om Dunai, sen bassein otab valdkundan tobmad palad. Avstrijas om 580 j?rved, t?uttas j??omi?p?i p?paloin. Bodenj?rv (538 km2) sijadase Saksanman i ?veicarijan r?unal. N?izidler-Ze (157 km2) om Mad'jaranman r?unal pindanke 115 m ü.m.t. kortte, sen kend?k om valdkundan kaiki? madalambaks ?okkoimeks.
Avstrijan klimat om ven kontinentali?en r?unal, rippub lujas tahondan korktusesp?i meren tazopindan p?l. Keza om l?m' p?ivoikaz. Tal'v om pehmed m?giden pohjanno i vilu niiden pautkil. Tazangi?toil voden keskm?ine l?muz om +8 C°, heinkun +18..+24 C°, uhokun ?1..?7 C°. M?giden pautkil oline l?muz voib sadas nol?h?sai kezal, tal'veline l?muz oleleb ?14 Cel'sijan gradushasai. Paneb sadegid 500..3000 mm vodes korktushe i reljefha kacten. Keskm?ine vozne painuz om 760 mm.
Londuseli?ed p?varad oma kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, cink, magnii), antimonii, toi?ed varad — mec, kivisol, grafit, gidroenergii.
Politine sistem
[vajehta | vajehtada l?htetekst]
Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund.
Valdkundan p?mez' om federacijan prezident (saks.: Bundespr?sident), kaik rahvaz vali?eb h?ndast kuden voden strokuks. Enamba mi kaht strokud j?l'geten rata ei sa. Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen p?mest.
Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz (saks.: Bundesversammlung): ezm?ine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. Federaline Nevondkund kuctas Bundestrat:aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad (landstag:ad) valitas sen ühtnijoid nell?ks vai kudeks vodeks (lanstagha kacten). Nacijannevondkund kuctas Nacionalrat:aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz vali?eb sen ühtnijoid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokui?ed vali?endad oliba vn 2024 29. p?iv?l sügüz'kud (28. kucund). Valitihe federacijan prezidentad kahtel tural (vn 2016 24. sulaku i 4. tal'vku), Aleksandr Van der Bellen radab prezidentan vn 2017 vilukun 26. p?iv?sp?i, om valitud to?ti vali?endoil vn 2022 9. redukud (sai 56,7 % ?nid ezm?i?es turas; vl 2016 sai 53,8 % ?nid kahtendes turas). Kristian ?toker om federacijan kancleran radnikusel vn 2025 kevaz'kun 3. p?iv?spai. Edeli?ed kanclerad oma Aleksander ?allenberg (oli pandud velgusent?utajaks prezidental, viluku-kev?z'ku 2025 i reduku-tal'vku 2021), Karl Nehammer (6. tal'vku 2021 — 10. viluku 2025), Sebastjan Kurc (18. tal'vku 2017 — 28. semendku 2019, 7. viluku 2020 — 11. reduku 2021).
Administrativi?-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Kacu kirjutuz: Avstrijan administrativi?-territorialine jagand.
Avstrijas om ühesa federacijanmad:
El?jad
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Vn 2011 Avstrijan rahvahanlugemi?en m?dhe valdkundan el?jiden lugu oli 8,401,940 ristitud. Kaiki? suremb valdkundan ristiti?t om nügüd'.
Rahvahad (2018): avstrijalai?ed (saksavstrijalai?ed) — 84,2 %, saksalai?ed — 2,1 %, serbalai?ed — 1,4 %, turkad — 1,3 %, romanijalai?ed — 1,2 %, Bosnijan da Gercegovinan en??ed el?jad — 1,1 %, toi?ed rahvahad — 8,7 %.
Uskondan m?dhe (2018): katoli?en jumalankodikundan uskojad — 57,0 %, hristanuskojad-ortodoksad — 8,7 %, islamanuskojad — 7,9 %, hristanuskojad-evangelistad — 3,3 %, toi?ed uskojad, religijatomad i m?rhapanendata — 23,1 %.
Toi?ed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembasp?i penembha): Grac, Linc, Zal'cburg, Insbruk. Vl 2014 kaik oli 77 lidnad valdkundas enamba mi 10 tuh. el?jidenke.
I?anduz
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Korktas ?ingotadud postindustrialine ekonomik bazirui?e industriali?el alusel. Vl 2021 valdkundan nominaline KSP oli 477,4 mlrd. US$ ekvivalentas (US$45,092 ühtele hengele) vai 534,0 mlrd. US$ ostmi?mahtusen paritetan m?dhe (US$59,692 ühtele hengele). I?anduz om 43. surtte mail'mas (ostmi?mahtusen paritetata 27nz'). Ekonomikan v?ll?d poled oma torhuden tondan tarbhai?uz, v?ll' konkurencii valdkundan süd?imes, surehk valdkundaline velg (KSP:n 70,4 % surtte vl 2019). Industrijan p?sarakod oma sauvond, avtomotosauvomine, ma?ini?ton (sen paloin sidon t?ht) i likkuimiden paloiden tehmine, s?mtegimi?t sijali?el torhudel, metallurgii, himine sarak, pilindmaterialoiden p?stand sijali?es torhudesp?i, bumagan i sauvondkartonan tehmine, turizm, om aerokosmi?en industrijan edheotandoid. Finansine voz' zavodi?e 1. vilukud.
Kogosüd?iproduktan palad (vn 2017 andmused): mai?anduz 1,3 %, tegimi?t 28,4 %, holiti?iden sfer 70,3 %. Radnikoiden j?rgenduz sektoroidme vl 2017: mai?anduz 0,7 %, tegimi?t 25,2 %, holiti?iden sfer 74,1 %.
Avstrijan p?eksport om ma?inansauvomi?en da elektrotehni?en tegimi?ton produkcii (l?z nell?ndest), avtod da sen palad (7 %), zell?d (5 %); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3 %), londuseline gaz (2 %), vas'ken ühthesuladused (2 %), bumag (2 %), alüminii (2 %). Valdkund importiruib ma?ini?tod, metalltavaroid, avtoid i toi?id avaron kulutami?en tavaroid (sid? kesken s?ndtavarad), ümbriratud kivivoid (Kazahstanasp?i p?paloin) i produktoid si?p?i, londuseli?t gazad. P?ine torguindpartn?r om Saksanma: eksportan 29,4 % l?ksi sihe, importan 41,8 % tuli si?p?i vl 2017; toi?ed oma Italii (6,2 % i 5,8 % sil-?o vodel), ?veicarii (5,1 % i 5,5 %), AüV (eksportan 6,3 %).
Homai?endad
[vajehta | vajehtada l?htetekst]- ↑ Avstrijan ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Edel 1999. vot — avstrijan ?illing.
- ↑ Muga?o .eu kuti Eü:n ühtnii.
- ↑ Avstrijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada l?htetekst]- Avstrijan Tazovaldkundan federali?en parlamentan oficialine sait (parlament.gv.at). (saks.) (angl.) (da ?i t?.)
- Avstrijan Tazovaldkundan federali?en ohjastusen oficialine sait (bundeskanzleramt.at). (saks.) (angl.)
- Avstrijan Statistikan radnikoi?endan informacine sait (statistik.at). (saks.) (angl.)
 |
Avstrii Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas muga?o. |