《银河护卫队2》首批评价出炉 爆笑全场一致好评

Moldovan Tazovaldkund
Republica Moldova

Flag	Valdkundznam
P?lidn	Ki?in?v
El?jiden lugu (2018)	3,437,720 ristitud
Pind	33,851 km2
Kel'	romanijan
Valdkundan p?mez'	Maja Sandu
P?ministr	Dorin Re?an
Religii	hristanuskond
Valüt	moldovan lei (MDL)
Internet-domen	.md
Telefonkod	+373
Aigv?	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

百度 　　陈雷指出，老干部是党执政兴国的重要资源。

Moldov vai Moldavii (rom.: Moldovа [mol?dova]), t?uz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (rom.: Republica Moldova), om mererandatoi valdkund Suvip?ivnouzmpol'?es Evropas. P?lidn da kaiki? suremb lidn om Ki?in?v.

Istorii

Vozil 1924?1991 Moldov oli NSTü:n palaks: vll 1924?1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940?1991 — NSTü:n tazovaldkundaks.

Vn 1991 27. p?iv?l elokud Moldov tedi?toiti ripmatomudes Nevondkundali?es ühti?tusesp?i. H?tken aigan romanijan kelen moldovan etnolekt oli valdkundan oficiali?eks, no vsp?i 2023 romanijan kelen literaturine norm ottase Moldovan üks'j?i?eks oficiali?eks kirjkeleks.

Moldovan ezm?ine Konstitucii (rom.: Constitu?ia) oli olmas vsp?i 1978. Valdkundan kahtenz' lugul Konstitucii om vahvi?tadud parlamental vn 1994 29. p?iv?l heinkud da tuli v?ghe sen-?o voden 27. p?iv?l elokud. Nügüd' se om v?ges m?hembai?idenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Moldovan reljefan kart (2009)

Moldov om mavaldkundr?unoi? Romanijanke p?ivlaskmas (r?unan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoi?es, p?ivnouzmas da suves (940 km). ühthine r?unoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustmeren randpol' sijadase ani l?z.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangi?tol. Moldovan kaiki? korktemb ?okkoim om Balane?ti-m?gi, 429 m kortte valdmeren pindan p?l. Valdkundan znamasi?ed joged oma Dnestr i Prut. Kaik joged jokstas Mustmerhe. Dunai-jogen randan 200-metrine pala om Moldovan kaiki? suvembaks ?okkoimeks.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdanke tal'venke, keza oleskeleb pit'kan p?ipa?tokahan. Vilukun keskm?ine l?muz om ?4 C°, heinkun +21 C°. Paneb sadegid 380..550 mm vodes, l?z tazom?ras kuidme.

Londuseli?ed p?varad oma bur hil', fosforitad; toi?ed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Politine sistem

Moldovan parlamentan sauvuz Ki?in?vas vl 2005 vai sen aigemba

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan p?mez' om prezident (rom.: Pre?edintele). Vsp?i 2016 kaik rahvaz vali?eb h?ndast nell?ks vodeks, enamba kaht strokud j?l'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad vali?iba prezidentad vozil 2001?2012. Prezident paneb p?ministrad (rom.: Prim-ministrul) radnikusele parlamentan h?kk?htusenke.

Parlament (rom.: Parlamentul Republicii Moldova) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz vali?eb heid nell?ks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden edestrokui?ed vali?endad oliba vn 2021 11. p?iv?l heinkud. Prezidentan j?rgvali?endad oliba kaks'turai?ed vl 2020 (1. i 15. kül'mku), Maja Sandu sai v?gestust ezm?i?es (36,16 %) i kahtendes turas (57,72 %) da radab prezidentan radnikusel ezm?i?en strokun vn 2020 tal'vkun 24. p?iv?sp?i. Vn 2023 uhokun 16. p?iv?sp?i Dorin Re?an radab p?ministran. Edeline p?ministr om Natal'ja Gavrilica (eloku 2021 — uhoku 2023).

Administrativi?-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Moldovan administrativi?-territorialine jagand.

Moldov jagase koumekümneks kahteks rajonaks (rom.: raion), videks municipijaks (koume sured lidnad, üks' avtonomijan p?lidn da üks' territorijan p?lidn), üks' avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randi?ton administrativi?-territoriali?ik? ühtnikoik? erili?enke oiktuzli?enke statusanke (Dnestranrandal om i?eze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasoi? 61 lidnaks da 916 kül?kundaks. Kaik 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusik?. Ki?in?v-municipii jagase videks sektoraks (Ki?in?v-lidn), kudeks lidnaks da 12 kommunaks. Toi?ed municipijad alajagasoi? kommunik?-kundoik?.

Tundi?tamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan r?unad. Dnestranrand ali?tub keskuzohjastusele vai?e paloin.

El?jad

Moldovas el?das moldovalai?ed. Vl 2014 valdkundan el?jiden lugu oli 3,557,600 ristitud. Kaiki? suremb valdkundan ristiti?t oli 4,366,300 el?jad vl 1991. Ristiti?ton l?z nell?ndest (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhi? mai?.

Rahvahad (2014): moldovalai?ed — 75,1 %, romanijalai?ed — 7,0 %, ukrainalai?ed — 6,6 %, gagauzalai?ed — 4,6 %, ven?nikad — 4,1 %, bolgarijalai?ed — 1,9 %, toi?ed rahvahad — 0,7 %.

Mamankelen m?dhe (2014): moldovan etnolekt/romanijan kel' — 80,2 % (moldovan etnolekt 56,7 %, romanijan kel' 23,5 %), ven?kel' — 9,7 %, gagauzijan kel' — 4,2 %, ukrainan kel' — 3,9 %, bolgarijan kel' — 1,5 %, ?iganan kel' — 0,3 %, toi?ed keled — 0,2 %.

Uskondan m?dhe (2014): ortodoksi?en jumalankodikundan uskojad — 90,1 % (93 % vl 2004), toi?ed hristanuskojad — 2,6 %, toi?ed uskojad — 0,1 %, agnostikad — 7,2 %.

Toi?ed j?redad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembasp?i penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 kül?d valdkundas. Lidnalai?iden pala om 42,8 % (2020).

I?anduz

Moldov om ?ingotai agrari?-industrialine valdkund. Se om Evropan kaiki? gollembi? valdkundoi?p?i. Vl 2022 valdkundan kogosüd?iprodukt oli US$12,4 mlrd ekvivalentas (ostmi?mahtusen paritetan m?dhe US$36,8 mlrd), ühtele hengele US$4791 (US$14,257). I?andusen hüv? olend rippub eksportasp?i i radnikoiden rahatulendoi?p?i verhi? mai?, emigracii niihe om znamasine. Vll 2021-2023 import ületi eksportad kahthe kerdha. Industrijan p?sarakod oma s?mtegimi?t, mai?anduzma?ini?ton, elektronikan (vilugoitimed, pezendladimed) i avtoinstrumentan p?stand, kengiden da tekstilin tehmine, turizm.

S?ttujad arvoimi?ed mai?andusen t?ht i minerali?iden varoiden mairi? m?rhapandas ekonomikan strukturan toi?endad (2021): mai?anduz 21,8 %, tegimi?t 17,6 %, holiti?iden sfer 60,6 %. Radajiden j?rgenduz sektoroidme (2022): mai?anduz — 22,9 %, tegimi?t — 22,0 %, holiti?iden sfer — 55,1 %.

Vl 2014 Moldovan p?eksport oli s?ndtavarad — 26 % (sid? kesken jomad da süd?iveded), sobad — 22 %, ma?ini?t — 14 %, vin da tabak — 9 %, himine produkcii — 7 %, kanghad — 7 %; toine eksport oli püh?voi da toi?ed razvad — 3 %. Importan tavarad (2020) oma likkuimed (avtod, vagonad, traktorad), ümbriratud kivivoi, himi?ed produktad i mai?anduzhimii, zell?d, elektrotehnine ma?ini?t, kompjuterad, opti?ed, foto- i kinematografi?ed ladimed. Vl 2014 Romanii, Ven?ma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba p?torguindpartn?rik?.

Irdkosketused

Tobmuz

• Moldovan Tazovaldkundan oficialine sait (moldova.md). (rom.) (ven.) (angl.)
• Moldovan parlamentan oficialine sait (parlament.md). (rom.) (angl.) (ven.)
• Moldovan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (gov.md). (rom.) (angl.) (ven.)

ühthine informacii valdkundas

• Moldovan Statisti?en nacionali?en büron sait (statistica.md). (rom.) (ven.) (angl.)